Jõuluks said mu paariaastane pisipoeg jalga vahvad päkapikusussid.
ning kapipealset asusid kaunistama vilditud päkapikud
Lihavõtteks valmis kena kanapere
Suvel toimus meil suguvõsa kokkutulek. Suguvõsa nimeks on "Mesila" ning võistluset auhinnaks sai meisterdatud ühed toredad mesilase sussid
Draakoni aasta alustuseks tegin sõbrannale vilditud draakoni
Üheks suuremaks viltimistööks olid kindad emale.
Nimelt teavitas ema kõiki, et tema 70. sünnipäevaks võib kingituse tuua ainult siis, ki see on ise tehtud. No mis mul siis üle jäi, tuli teha. Niisama mingit linikut vms ka ei tahtnud teha. Niisiis, otsustasin viltida emale soojad kindad.
Paraku tegin väikse valearvestuse. Panin küll villa kõik kenasti lõike ümber ja viltisin nõelaga läbi ning tõmbasin sukasääre sisse enna, kui pesumasinasse pistsin, aga välja võttes, oli ikkagi kindas suur auk.
No ega midagi, mis halvasti see uuesti. Kuna mul lillat villa enam nii palju ei olnud, said kindada lilla-musta kirjud. Teisel korral olin juba targem, viltisin seda kinnast ennem tükk aega seebivees, kui pesumasinasse julgesin pista.
 |
| Sellised nägid kindad välja enne lahtilõikamist |
 |
| Sellised said siis valmis kindad |
Kuhu panna jõulukingiks tehtud kõrvarõngad? Selline küsimus vaevas mind ühel aastal enne jõule. Ei jäänudki muud üle, kui üks selline keskmise suurusega ehtekarp valmis viltida.
Nüüdseks olen juba ka oma lapsed viltimise pisikuga nakatanud. Eelmisel aastal, kui jõulu ajal oli vaja lasteaeda näitusele "Suss ja sokk" midagi valmistada, nühkisid minu 4 aastane tüdruk ja 7 aastane poiss mõlemad väga usinasti vannitoas seebivees endale päkapikususse viltida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar